Iga Eesti äriühing peab esitama majandusaasta aruande, ka siis, kui ettevõttel puudus igasugune majandustegevus.
Kui aruanne jääb tähtajaks esitamata, ei juhtu esialgu midagi nähtavat. Just see tekitab paljudes ettevõtjates eksliku tunde, et probleem laheneb iseenesest. Tegelikult liigub registri menetlus kindla loogika järgi edasi ning iga viivitatud kuu võib suurendada nii kulusid kui ka riske.
Hea uudis on see, et enamasti saab olukorra edukalt lahendada ka siis, kui aruanne on olnud esitamata juba pikemat aega.
Mis juhtub pärast tähtaja möödumist?
Enamiku äriühingute jaoks on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30. juuni. Seda seetõttu, et enamus neist on registreerinud enda majandusaastaks 1. jaanuari kuni 31. detsembri ehk kalendriaasta.
Kui tähtaeg möödub, liigub menetlus tavaliselt järgmiste sammudena.
1. Vaikus
Esimestel nädalatel ei pruugi midagi juhtuda. See ei tähenda, et registri tähelepanu puuduks. Kontrollid toimuvad järk-järgult.
2. Hoiatus
Registrist saadetakse ametlik hoiatusmäärus, milles antakse uus tähtaeg aruande esitamiseks.
Kui sellele ei reageerita, võib järgneda trahvihoiatus.
3. Trahvid
Kui ka hoiatus jäetakse tähelepanuta, võib register määrata sunniraha.
Trahvi võib määrata nii ettevõttele kui ka juhatuse liikmele ning seda võib määrata korduvalt kuni aruande esitamiseni.
Trahvi tasumine ei vabasta aruande esitamise kohustusest.
4. Registrist kustutamine
Kui ettevõte jätkab aruande esitamata jätmist, võib alata registrist kustutamise menetlus.
Kuigi tegemist on viimase sammuga, ei ole see haruldane ning igal aastal kustutatakse registrist tuhandeid ettevõtteid.
Kui palju viivitamine tegelikult maksab?
Mida kauem probleem lahendamata jääb, seda kallimaks see muutub.
Kulud võivad koosneda:
- aruande koostamisest;
- määratud trahvidest;
- võimalikest maksuintressidest;
- ettevõtte taastamise kuludest, kui see on registrist kustutatud.
Praktikas on mitme aasta vanuse probleemi lahendamine sageli kordades kulukam kui kohe pärast tähtaja möödumist tegutsemine.
Lisaks jäävad registri hoiatused ja trahvid avalikult nähtavaks, mis võib mõjutada pankade, makseteenuste pakkujate ja äripartnerite hinnangut ettevõttele.
Kui mitu aruannet on esitamata?
Mitme aasta aruannete esitamine on täiesti võimalik.
Oluline on, et aruanded koostatakse ja esitatakse õiges järjekorras, sest iga järgmine aasta tugineb eelmise aasta andmetele.
Isegi juhul, kui osa dokumentidest on kadunud, saab need sageli taastada pangaväljavõtete ja muu olemasoleva info põhjal.
Tegevuseta aastate puhul piisab paljudel juhtudel nullaruandest.
Millal saad ise hakkama?
Võid aruande ise esitada, kui:
- puudu on ainult üks aasta;
- ettevõttel tegevust ei olnud või see oli väga lihtne;
- hoiatusi ega trahve pole veel määratud;
- saad dokumente digitaalselt allkirjastada.
Sellisel juhul on probleemi lahendamine tavaliselt kiire.
Millal tasub pöörduda spetsialisti poole?
Asjatundja abi tasub kasutada siis, kui:
- esitamata on mitu majandusaasta aruannet;
- registrist on saabunud hoiatus või trahv;
- ettevõttel on negatiivne omakapital;
- dokumentatsioon on puudulik;
- ettevõttel on maksuvõlad;
- ettevõte on kustutamismenetluses või juba registrist kustutatud.
Sellistes olukordades on oluline tegutseda õiges järjekorras, et vältida uusi probleeme.
Mida teha täna?
Tähtaeg möödus alles hiljuti?
Esita aruanne võimalikult kiiresti.
Said registrist hoiatuse?
Järgi määruses toodud tähtaega ja esita aruanne enne selle lõppu.
Ettevõte on kustutamismenetluses või registrist kustutatud?
Tegutse kohe. Mida varem lahendamisega alustada, seda rohkem on võimalusi ettevõte säilitada või taastada.