Käibemaks on üks teemasid, mille kohta leiab kõige rohkem vastuolulisi soovitusi. Ühes foorumis soovitatakse registreeruda kohe, teises oodata viimase hetkeni ning mõni ettevõtte asutaja saab käibemaksukohustuslaseks juba ettevõtet registreerides, ilma et keegi oleks selgitanud, kas see on üldse vajalik.
Segaduse põhjus on lihtne: omavahel aetakse segamini kolm täiesti erinevat reeglit. Kui need lahku võtta, muutub vastus enamiku ettevõtete jaoks üsna selgeks.
Järgnevalt vaatame, mida iga piirmäär tegelikult tähendab, millal registreerumine on kohustuslik, millal sellest on kasu ja millal tasub pigem oodata.
👉 Loe täisartiklit
Vajad abi?
Ei ole kindel, milline käibemaksureegel sinu ettevõtet tegelikult puudutab?
Registreeru õigel põhjusel ja õigel ajal, mitte harjumusest ega vaikimisi!
Millal Eesti ettevõte päriselt käibemaksukohustuslaseks registreeruma peab?
Käibemaks on üks teemasid, mille kohta leiab kõige rohkem vastuolulisi soovitusi. Ühes foorumis soovitatakse registreeruda kohe, teises oodata viimase hetkeni ning mõni ettevõtte asutaja saab käibemaksukohustuslaseks juba ettevõtet registreerides, ilma et keegi oleks selgitanud, kas see on üldse vajalik.
Segaduse põhjus on lihtne: omavahel aetakse segamini kolm täiesti erinevat reeglit. Kui need lahku võtta, muutub vastus enamiku ettevõtete jaoks üsna selgeks.
Järgnevalt vaatame, mida iga piirmäär tegelikult tähendab, millal registreerumine on kohustuslik, millal sellest on kasu ja millal tasub pigem oodata.
Kolm piirmäära: kolm erinevat reeglit
1. 40000 euro piirmäär. Eesti-sisene registreerimiskohustus
Kui ettevõtte maksustatav käive Eestis ületab kalendriaasta jooksul 40 000 eurot, tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslaseks. Tegemist ei ole valikuga, vaid seadusest tuleneva kohustusega.
Registreerimisavaldus tuleb esitada lühikese aja jooksul pärast piirmäära ületamist. Seetõttu tasub käivet jooksvalt jälgida, mitte avastada piirmäära ületamist alles aasta lõpus.
Alla 40 000 euro on registreerumine vabatahtlik.
2. 10 000 euro piirmäär. EL-i kaugmüük ja digiteenused
See reegel puudutab ettevõtteid, kes müüvad kaupu või digiteenuseid Euroopa Liidu tarbijatele.
Kui sellise piiriülese B2C-müügi kogumaht ületab 10 000 eurot aastas, tuleb hakata arvestama kliendi asukohariigi käibemaksu. Selleks kasutatakse üldjuhul OSS-süsteemi, mis võimaldab vältida eraldi registreerimist igas liikmesriigis.
Oluline on mõista, et see piirmäär ei ole seotud Eesti 40 000 euro reegliga. Need on kaks eri kohustust.
3. Pöördmaksustamine: sageli ei lisata käibemaksu üldse
Kui Eesti ettevõte osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslasest ettevõttele, rakendub sageli pöördmaksustamine. Sellisel juhul ei lisa müüja arvele Eesti käibemaksu, vaid maksu arvestab klient oma riigis.
See ei tähenda siiski automaatselt, et ettevõte ei vaja käibemaksukohustuslasena registreerimist. Küsimused „Kas pean käibemaksu lisama?” ja „Kas pean olema registreeritud?” on sageli kaks erinevat küsimust.
Kõige olulisem kokkuvõte
Jäta meelde kolm lihtsat põhimõtet.
- 40 000 eurot määrab, millal tuleb Eestis registreeruda.
- 10 000 eurot määrab, millal muutub EL-i tarbijamüükude käibemaksu arvestamise kord.
- Pöördmaksustamine määrab, kas B2B-tehingule lisatakse käibemaks või mitte.
Enamik internetis levivast segadusest tekib just sellest, et need kolm reeglit aetakse omavahel segamini.
Millal varane registreerumine päriselt aitab
Alla 40 000 euro suuruse käibe puhul on käibemaksukohustuslaseks registreerumine vabatahtlik. Mõnes olukorras võib see siiski olla ettevõttele kasulik.
Müüd teistele EL-i ettevõtetele
Kui sinu kliendid on Euroopa Liidu käibemaksukohustuslasest ettevõtted, võivad nad eeldada, et ka sina oled registreeritud. Samuti võimaldab registreerimine taotleda sisendkäibemaksu tagastamist ettevõtlusega seotud kuludelt.
Sinu koostööpartnerid seda eeldavad
Mõned B2B-kliendid ja müügiplatvormid peavad käibemaksukohustuslasena registreerimist tavapäraseks nõudeks. Sellisel juhul võib registreerimine lihtsustada koostööd.
Oled niikuinii piirmäära lähedal
Kui tead, et ületad lähikuudel 40 000 euro piiri, võib olla mõistlik registreeruda aegsasti. Nii väldid olukorda, kus pead seda tegema lühikese tähtaja jooksul.
Millal varane registreerumine on pigem lõks
Registreerimine ei ole alati mõistlik ainult sellepärast, et see on võimalik.
Ettevõttel puudub tegelik tegevus
Kui ettevõttel ei ole veel müüki ega kulusid, tähendab käibemaksukohustus enamasti ainult täiendavat aruandlust. Kohustused tekivad, kuid praktilist kasu veel ei ole.
Maksu- ja Tolliamet võib küsida põhjendusi
Käibemaksukohustuslasena registreerimine ei ole automaatne. Kui ettevõttel puudub tegelik majandustegevus, võib Maksu- ja Tolliamet küsida lisaselgitusi või tõendeid ning vajaduse korral registreerimisest keelduda.
Tegelikku kasu ei teki
Kui ettevõte osutab peamiselt pöördmaksustamise alla kuuluvaid B2B-teenuseid ning sisendkäibemaksu tagasi küsida ei ole, võib registreerimine suurendada halduskoormust ilma märkimisväärse kasuta.
Lihtne rusikareegel
Registreeru siis, kui selleks on sisuline põhjus: seadusest tulenev kohustus, vajadus kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamist või ettevõtte tegelik ärimudel. Ära registreeru üksnes selleks, et jätta soliidsem mulje.
Mis muutub, kui oled registreeritud?
Käibemaksukohustuslaseks registreerimisega kaasnevad nii õigused kui ka kohustused.
- Lisad käibemaksu nendele tehingutele, kus see on seaduse järgi nõutav, ning väljastad nõuetekohased arved.
- Esitad käibedeklaratsioonid õigeaegselt ja korrektselt.
- Sul tekib õigus arvata ettevõtlusega seotud kuludelt sisendkäibemaks maha, kui seadus seda võimaldab.
- Raamatupidamise maht ja selle kulu üldjuhul suurenevad.
Tegutseva ettevõtte jaoks on need tavapärased ettevõtlusega kaasnevad kohustused. Ettevõttele, millel puudub tegelik tegevus, võivad need aga tähendada üksnes lisatööd ilma praktilise kasuta.
Vajad abi?
Ei ole kindel, milline käibemaksureegel sinu ettevõtet tegelikult puudutab?
Registreeru õigel põhjusel ja õigel ajal, mitte harjumusest ega vaikimisi!