Paljud ettevõtjad usuvad, et maksuresidentsuse määrab pass, elamisluba või riik, kus ettevõte on registreeritud.
Tegelikkuses see nii ei ole.
Maksuresidentsuse määrab eelkõige see, kus sa tegelikult elad ja kus on sinu elu keskpunkt.
Kui need asjaolud ei lange kokku sellega, mida oled pankadele või ametiasutustele deklareerinud, võivad varem või hiljem tekkida küsimused.
See artikkel aitab sul nelja lihtsa küsimuse abil hinnata, millises riigis oled tõenäoliselt maksuresident.
Paljud ettevõtjad usuvad, et maksuresidentsuse määrab pass, elamisluba või riik, kus ettevõte on registreeritud.
Tegelikkuses see nii ei ole.
Maksuresidentsuse määrab eelkõige see, kus sa tegelikult elad ja kus on sinu elu keskpunkt.
Kui need asjaolud ei lange kokku sellega, mida oled pankadele või ametiasutustele deklareerinud, võivad varem või hiljem tekkida küsimused.
See artikkel aitab sul nelja lihtsa küsimuse abil hinnata, millises riigis oled tõenäoliselt maksuresident.
Nelja küsimuse kiirtest
Vasta kõigepealt nendele küsimustele.
✔ Kas viibid ühes riigis üle 183 päeva aastas?
✔ Kas sul on seal alaline kodu?
✔ Kas seal toimub sinu igapäevane majanduselu?
✔ Kas seal elavad sinu lähimad pereliikmed?
Kui enamik vastuseid viitab samale riigile, on suure tõenäosusega tegemist ka sinu maksuresidentsusega.
Kui vastused jagunevad mitme riigi vahel, tasub olukorda põhjalikumalt hinnata.
Küsimus 1. Kus viibid üle 183 päeva aastas?
See on enamikus riikides esimene ja kõige tuntum kontrollküsimus.
Kui viibid ühes riigis üle poole aasta, käsitleb see riik sind sageli oma maksuresidendina.
Kui ükski riik 183 päevani ei jõua, ei tähenda see automaatselt, et sul puudub maksuresidentsus.
Sellisel juhul muutuvad oluliseks järgmised küsimused.
Küsimus 2. Kus on sinu alaline kodu?
Alaline kodu tähendab kohta, kus sul on tegelik ja püsiv elukoht.
See võib olla sinu omandis olev kodu või pikaajaline üürikorter.
Paljud riigid peavad alalist kodu oluliseks näitajaks isegi siis, kui sa ei viibi seal üle 183 päeva aastas.
Kui sul on alaline kodu kahes riigis, tuleb hinnata ka muid asjaolusid.
Küsimus 3. Kus toimub sinu majanduselu?
Siin ei vaadata ettevõtte registreerimisriiki.
Oluline on hoopis see, kus:
- teenid oma peamise sissetuleku;
- töötad;
- kasutad pangakontosid;
- suhtled klientidega;
- teed oma igapäevaseid majandusotsuseid.
Ettevõtte registreerimine Eestis ei tähenda automaatselt, et ka sinu isiklik maksuresidentsus on Eestis.
Küsimus 4. Kus on sinu lähimad sidemed?
Oluline roll on ka sinu isiklikel sidemetel.
Näiteks:
- kus elab sinu abikaasa või elukaaslane;
- kus elavad lapsed;
- kuhu pöördud pärast tööreise tagasi;
- kus on sinu igapäevane elu.
Piiripealsetes olukordades võivad just need asjaolud osutuda otsustavaks.
Milline on sinu tulemus?
Kõik vastused viitavad ühele riigile
See on kõige lihtsam olukord.
Oluline on ainult see, et sama riik oleks kirjas ka sinu pangas, ametiasutustes ja maksudokumentides.
Vastused jagunevad kahe riigi vahel
See on kõige sagedasem probleem rahvusvaheliste ettevõtjate puhul.
Sellises olukorras võivad mõlemad riigid pidada sind oma maksuresidendiks.
Mida varem olukord selgeks tehakse, seda lihtsam on vältida hilisemaid vaidlusi.
Ükski riik ei paista selgelt välja
See võib tunduda mugav, kuid tegelikult on see kõige riskantsem olukord.
Paljud riigid võivad sellisel juhul esitada oma nõude ning ka pangad soovivad üha sagedamini teada sinu tegelikku maksuresidentsust.
Enamasti on mõistlik määrata üks peamine maksuresidentsus ning viia kogu dokumentatsioon sellega kooskõlla.
Levinumad vead
Aetakse segamini kodakondsus ja maksuresidentsus
Pass ei määra, kus sa makse maksad.
Sul võib olla ühe riigi kodakondsus ja teise riigi maksuresidentsus.
Arvatakse, et pangaandmetes märgitud riik määrab maksuresidentsuse
Pank küsib sinu maksuresidentsust. Ta ei määra seda.
Oluline on, et pangale esitatud andmed vastaksid tegelikule olukorrale.
Endises riigis jäetakse ametlikud toimingud lõpetamata
Sageli unustatakse sulgeda vana ettevõtja staatus, maksukohustus või muud registrikanded.
Need võivad hiljem põhjustada tarbetuid küsimusi ja kohustusi.
Kuidas mõjutab see sinu Eesti ettevõtet?
Sinu isiklik maksuresidentsus ja Eesti ettevõtte maksustamine on omavahel seotud, kuid need ei ole üks ja sama küsimus.
Maksuresidentsus mõjutab näiteks:
- dividendide maksustamist;
- palga maksustamist;
- võimalikke CFC-reegleid (CFC > Controlled Foreign Company);
- ettevõtte juhtimise hindamist.
Seetõttu tasub kõigepealt selgelt välja selgitada oma isiklik maksuresidentsus ning alles seejärel teha ettevõttega seotud maksuotsuseid.
Kas saad ise hakkama?
Tõenäoliselt jah, kui:
- sinu elu on seotud peamiselt ühe riigiga;
- oled hiljuti kolinud vaid ühe korra;
- sinu olukord ei tekita vastuolusid.
Asjatundja abi tasub kasutada, kui:
- sinu elu on seotud mitme riigiga;
- oled palju liikuv ettevõtja;
- sul on ettevõte Eestis, kuid elad mujal;
- sa ei ole kindel, millises riigis peaksid end maksuresidendina käsitlema.
Vajad abi?
Kui sa ei ole kindel, millises riigis oled maksuresident või kuidas see mõjutab sinu Eesti ettevõtet, aitame olukorra koos läbi analüüsida.
Tasuta 15-minutilise konsultatsiooni jooksul hindame sinu olukorda ning selgitame, millised asjaolud võivad sinu maksuresidentsust mõjutada ja milliseid samme tasub edasi teha.