Eesti ettevõtte kirjad, portaalid ja vormid on täis ametlikke termineid. Paljud neist tunduvad esmapilgul keerulised. Allpool on lahti seletatud mõisted, mida ettevõtja kõige sagedamini kohtab. Just need tekitavad segadust. Iga mõiste juures on lühike ja lihtne selgitus.
Osaühing (OÜ) — Eesti kõige levinum äriühingu vorm. Tõenäoliselt on ka teie ettevõte just OÜ.
Osakapital — summa, mille omanikud on ettevõttesse panustanud. Alates 2023. aasta reformist kindlat alammäära enam ei ole. Seadus ütleb ainult, et osakapitali väljendatakse eurodes.
Netovara — ettevõtte vara, millest on maha arvatud kohustused. Seda numbrit tasub silmas pidada. Kui netovara langeb liiga madalale, peavad omanikud seaduse järgi midagi ette võtma.
Majandusaasta aruanne — kord aastas esitatav ülevaade ettevõtte tegevusest ja rahaseisust. See tuleb esitada igal aastal, ka siis, kui ettevõte ei tegutsenud. Tähtaeg on kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kalendriaasta korral tähendab see 30. juunit.
Äriregister ja Maksu- ja Tolliamet — kaks eri asutust, mida sageli segamini aetakse. Aruanne esitatakse äriregistrile. Maksud deklareeritakse Maksu- ja Tolliametile. Eraldi kohad, eraldi tähtajad.
Kui netovara jääb liiga väikeseks
Kui netovara langeb alla poole osakapitalist, tuleb tegutseda. Äriseadustik § 176 loetleb võimalikud lahendused:
Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist või
11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist;
2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
3) pankrotiavalduse esitamise.
Lühidalt: lahendusi on mitu. Enamik neist ei nõua raha juurde panemist. Oluline on tegutseda, mitte oodata. (Allikas: Äriseadustik § 176 — https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021046?leiaKehtiv)
Mis juhtub, kui aruanne jääb esitamata
Kui aruanne jääb tähtajaks esitamata, saadab register kirju kindlas järjekorras. Esiteks tuleb hoiatusmäärus — hoiatus koos uue tähtajaga, mille jooksul saab kõik veel tasuta korda teha. Seejärel tulevad trahvihoiatusmäärus ja trahvimäärus. Nendega võib kaasneda sunniraha. Kõige lõpuks tuleb kustutamishoiatus ja registrist kustutamine. Register võib ettevõtte kustutada, kui tähtajast on möödunud vähemalt kolm kuud.
Iga kiri annab võimaluse olukord lahendada. Mida varem reageerite, seda lihtsam ja odavam see on.
See artikkel on koostatud tehisintellekti abiga.